Tänane päev oli hoopis teistsugune, kui kõik nädalavahetuse päevad sel aastal. Magasin peale eilset arvutisistumist kuni kella 12-ni. Siis mängisin kiisuga, tegin pilte, olin niisama. Nagu ikka. Ja siis tulid ühtäkki värava taha inimesed, keda ma polnud kohe väga ammu näinud. Tegelikult arvasin, et ma ei näe neid mitte nii pea. Need olid Triinu ja Riin koos väikse Taneliga. Tegelikult see päev nagu äratas mind unest üles. Ma ei kujuta ette, milline mu elu peaks tegelikult olema. Igatahes jah, tore oli. Tore oli näha pärast pikka aastat. Ometigi tean, et kõik on sama. Tegin pisikesele väikse klaveritunni ja mängisin temaga. Nii lahe on hoida süles ühte pooleaastast last. Minu jaoks hästi tore kogemus. Täna on nii soe ka, päike aina särab ja särab. Nagu naeraks ta minu üle. Ja hästi palju häid pilte sain täna. Loomulikult peaks ma diga uurima- mis fotograaf ma niisugune olen. vot. Aga jalutatud sai ka, kohe päris kõvasti, muidu oleks täna jälle lihtsalt olnud ja igavlenud. Aga nüüd tuleb tööle hakata ja mitte aega raisata, sest esmaspäev ja üldse järgmine nädal raske.
Esmaspäeval ikkagi esinen(üritan esineda) ülikooli aulas. Niisiis tuleb veidi veel pingutada. Igatahes aitäh tänasele. Keeruline maailm.
Nb!!!
Ma tean, et õpetaja suudab eksami ära teha, kuigi see täna ei õnnestunud, aga järgmine kord kindlasti läheb õnneks. Usun temasse hästi kõvasti!!! Kõik saab korda.
M, L, A-M - aitäh, et olete!
value of time
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar