Njäuksh.

Kui nüüd võrrelda eelmist suve praeguse suvega, siis on erinevused üsna suured. Siis ma peaaegu ei jõudnudki suvel koju. Koguaeg oli midagi teha, lennus pidevalt. Tookord ma põdesin, et ei saa suvel kodus olla ja nii, ning lubasin endale, et järgmisel suvel olen kodus:). No, nüüd ma siis olengi kodus ja peaksin ütlema, et üsnagi mõnus on niisama olla, mitte millestki sõltuda, mitte kella ega kuupäeva vaadata, sättida ise oma tegemisi ja värke, ärgata täpselt sellel kella-ajal, mil ise tahan. Aga samas ma ei salli tegevusetust. Kui liiga palju ühesuguseid päevi mööda veereb, siis muutun närviliseks. Elu on näidanud. Egas midagi, laupäeval sünnale ja L peaks ka kohe reisilt tagasi jõudma. Igatahes igavuses ma ei istu. Alati leidub midagi, mida teha. Võtsin näiteks "Vihurimäe" lugeda. Täna korjasin marju ja rohisin ja kastsin. Nojah, ega ilmad just kiita pole hetkel, aga selle eest saab jälle klaverit mängida ja muusikat kuulata jnejnejne. Ühesõnaga. Ma puhkan praegu täiel rinnal ja naudin seda! :)