laupäev, 28. mai 2011

Elu

Pean ausalt tunnistama, et esmaspäevane eksam tekitas minus midagi kirjeldamatut. Kahju, et see nii ruttu läbi sai, neljakümne minutiga, kogu aasta pingutus. Ja samas oli see võimas. Mitte kordagi oma elu jooksul varem pole ma laval tundnud midagi sellist. Närv, kokkuvõtmine, Muusika. Klaver näis laval olles nii teistsugune. Haa. Ja pärast räägiti, et mu pea kohal tiirutas herilane. Ja kui ma "Vihmalaulu" mängisin, hakkas väljas sadama. Aga ma ise ei saanud midagi aru. Olid ainult mina, klaver, Tubin, Haydn, Chopin, Šostakovitš ja Rahmaninov.

Kommentaare ei ole: