pühapäev, 27. november 2011

Maru

Õhtust kõigile Bachi sõpradele. Just teda ma praegu kuulangi. Prantsuse süidikest, prelüüde-fuugasid, kõike muud head. Ma pole elus sellist hulka kuulamisseminare nii järjest teinud, kahes aines muudkui lähevad, endale tundub just kui vahet pidamata. Kasuks muidugi on see kuulamine igal juhul. Ja homme saab üks raskemaid loodetavasti kaelast ära ka.
Väljas möllab vastik novebri-torm. Kui emps mind rongi peale saatis, oli igal juhul väga hull vihm ja tuul, nii et vihmavarjuke ei tahtnud käes püsida. Kippus teine hoopis teisipidi ennast kogu aeg pöörama. Ja muidugi nii pime, nii pime. Tabikas pole ju valgustust kaugeltki mitte igal pool, nii, et vahel tundubki, et oled neeger öös ja jäädki sinna. Õnneks nii hull see siiski pole, kuskilt paistab ikka mingi tuluke. Päästev valguskiir, väikest viisi lootuse sümbol.
Viimasel ajal olen üha enam enda jaoks selgeks saanud, et iga inimest tuleb püüda mingil määral mõista, ükskõik kui raske, ületamatu üritus see ka ei tundu. Sest maailm pole mustvalge ja see, mida kõrvaltvaataja näeb on ainult pisikene, väga väike osa sellest, mis mõne loo taga tegelikult peidus on. See miski võib ulatuda väga sügavale ja kaugele minevikku. Kõik ei saa üksteist lõpuni mõista, ega peagi, aga vähemalt kuulata, mõtiskleda on ju võimalik, ükskõik kui valus see ka poleks. Hinges on võib-olla kurbus, viha, mõistmatus, kuid endale jääb südamesse parem tunne, kui püüda leppida, andestada.
Olen mõelnud, et peaks endale tegema T-särgi kirjaga I love Tartu, või midagi sarnast. Muidugi naljaga pooleks. Tallinn tõesti ei meeldi mulle. Aga ma püüan temaga toime tulla ja mõista. Inspiratsioon eelmisest lõigust.
Trammid mulle jällegi meeldivad, kuigi nad on kolisevad, aga omamoodi on nad toredad ka. Paremad kui trollid ja bussid.
Naljakas, et kui õhtuti koju tulen, ei põle mu kodumajas ükski tuli. Kas kõik lähevad nii vara magama? Huvitav.
Tallinnas ma ei suuda esmakordselt elus tunnis silmi lahti hoida. Aga ma olen vapper. Et te teaksite.
...
Üldiselt, ma ei väsi imestamast, kui hästi ma Tabikas, omas voodis magan, nagu karu, nagu nott.
Arvuti saab kohe tühjaks.
Nägemist.

Kommentaare ei ole: