Madness ja mina... Täna oli üks väga vahva, huvitav, pikk, väsitav päev. Ühel hetkel Tallinnas ja siis Krisse juures. madness.

Aeg ei oota. .

Sellised sõnad tulid mulle just praegu pähe. Ma ei tea, miks. Aga nii see just ongi. Tuleb hetkes elada ja mitte midagi edasi lükata, sest kunagi ei tea, mis tulevik tuua võib...
Üks aprilliõhtu on, istun siin, kuulan Avril' i (jälle) ja mõtlen selle peale, et kahe kuu pärast on kool läbi ja mõtlen suve peale ja kõigele, kuigi liiga kaugele tulevikku ei maksaks jälle ronida. Ometi on nii hea unistada, ja hetkeks unustada kõik nii umbes 132 koolitööd, mis veel teha tuleb, kuigi tuleb tõdeda, et need ei kao kuhugi ja tuleb niikuinii ära teha. Aga noh, mis siis, ma olen õppinud vähem muretsema. Ma lihtsalt ei viitsi enam.
Viimasel ajal olen hakanud laulusõnu wordi dokkidesse koguma, kunagi peaks välja ka printima... Seal on Tori, Norah, Avril ja kõik muu hea. Selline mõnus kogu. Hea lugeda, hea laulda, kuigi ma tean vist suht neid kõiki peast, aga siiski, nad on mul olemas.
Järgmised kaks nädalat tulevad tihedad: pianistide konkursid, musaloo loeng, isa sünna, laulukonkurss ja mis kõik veel. Vaatan telefoni kalendrisse ja näen, et suht iga päev on midagi. Tihedaks läheb, aga samuti huvitavaks.
Homme võtan päeva alguse vabaks, vb emaga kasemahla jooksma panema, eks näeb, homme lühem päev ka (solfi pole), siis klaverit harjutama :) Aii, ma olen väsinud kogu aeg jooksmisest, õnneks on pärast esimest maid veel kolm vaba päeva ja siis tuleb juba Mary sünna ja siis Inga sünna ja siis polegi enam palju kooli lõpuni jäänud.

Soovin, et mul oleks aega, aega jälgida aja kulgemist.

Laulud:
Lona - Hijo de la luna
Tori Amos - Gold dust