On 24. aprill. Kell on 15.24. Väljas sajab laia lund. 

Mida iganes.

Lihtsalt meeletu, kui pikad juuksed mul 2008 olid. :O Naljaks, et ma saan alles nüüd, kui vanu pilte vaatan, lõpuks aru, et ma lõikasin juuksed ära. :S Hakkan uuesti kasvatama. :) Ja hea on teada, et nad ei kasva väga aeglaselt. 

Süte peal sulanud jää

Homme kirjutavad abituriendid küpsuskirjandit. Arvatavasti viimaseid kordi üleüldse sellises vormis. Ma ei teagi, mis tunne mul on. Imelik vist, et ma enam ise kirjutama ei pea. Raadios kaks saatejuhti ütlesid, et küll nemad on ikka õnnega koos, et enam eksameid sooritada ei tule.Minul on tunne, et ma hea meelega õpiks veel natuke ja teeks mõne eksami. Sest nii tore on ometigi ennast proovile panna, vaeva näha, tunda, et sa oled teinud kõik, mis sinu võimuses, et saavutada endale seatud eesmärgid.

Naljakas, et ma kirjandit nii väga kartsin. Ja siis see tuli ühe hetkega ja oligi läbi. Nii äkki. Ja mu muretsemine pealkirja pärast. Arvasin,  et olin selle teistmoodi kirjutanud, kui ette antud oli. Ja põdesin nii, mis hirmus, olin kurb ja löödud. Lõpuks rahunesin ikka maha ja sisendasin endale, et kõik läheb hästi.  Ja siis sain kätte oma töö koopia ja nägin, et kõik oli ikkagi korrektne. Uskumatu ütleks selle kohta. Sellist asja pole varem olnud. Kirjand oli minu jaoks väga tähtis.  Oli ja on.

Igal juhul, selget pead ja arukaid ideid kõigile homsetele kirjutajatele!

ˇ . ˇ

Nii mõttetuna, tühisena, igapäevasena ja pisikesena tundub kõik peale filmi "Katõn" vaatamist.

22 000.

Pole sõnu sellise jubeduse kirjeldamiseks. Langetan pea.

Meigivaba päev oli kolmapäeval. Ma tahaks sellest nati pikemalt kirjutada, aga hetkel pole aega. Igal juhul väärt päev ja mina olen kahe käega selle idee poolt! :)

Ärr...

Täna on nii ilus hommik. Tahaks uut laulu, mida kuulata. Midagi head. :P Ostsin muidu telefonile klapid, nüüd saab nautida.
Miks on nii, et üks päev on nii raske ja teine päev mitte??? Üks päev tunned ennast nii mõttetuna ja tühjana, ja teine päev unustad selle.
Mõned asjad on mõttes. Rampsis peab ära käima. Ja E. P. "Siis, kui seened veel rääkisid" tahaks ära osta. Tegelt tahaks mitmeidki raamatuid osta. Kui ainult oskaks raha jagada, sest kulutusi on vaesel ellerlasel palju.
Ja mul on vaja noote õppida. Eksam on kahe kuu pärast!!!
See, et ma oma raamatud kogu aeg tabikasse jätan, ei meeldi mulle üldsegi. Ma ei taha olla laisk korda päris suur arv.
Nüüd ma lähen küll õue.
Tegelt tahaks nii väga hoopis tabikasse. Looodusesse. Eemale.
Muudkui tahaks ja tahaks ja tahaks.

Sofa ja Õieke

Uskumatu loidus on peal. Njah, võrreldes eilsega on ilm ikka hoopis teisest puust. Ja see mõjutab mind loomulikult ka. Siiski ei puudu ka head asjad tänasest päevast. Vaatasime Maryga  Kodu keset linna 1. hooaja ühte osa ja mingit uut seepi ka, mis oli päris tore. Ma ikka pean ytlema, et mõni aeg tagasi osati asju kõvasti paremini teha. Ikka täitsa teine tera võrreldes praegusega. Tegevus hoogne, nalja saab palju, põnev eelkõige. Aga mis nüüd? Lääge ja mõttetu koha peal tammumine. Sain südamelt ära. :D 

Eile käisin rattaga sõitmas, mis oli ülivahva. Nii mõnus hõng oli õhus. Sõitsin kooli juurde ja olin seal vast mingi pool tunnikest. Kuulasin-vaatasin, soojendasin ennast päikese paistel. Stata peal on päris kena järveke. Lipp lehvis ka uhkelt tuule käes. Ülim rahu tuli südamesse, justkui aeg seisaks. Ja lõhn, mis pingipeal istudes kooli juures oli, no see on peaaegu kirjeldamatu. Tuttavlik, aga samas mõistatuslik. Kujutasin ette, kuidas kõik puud varsti lehte lähevad ja lubasin endale, et hoian sellel silma peal. Nii hea on praegune aeg, kõik ei  möödu veel metsikus tempos. 

Tahaks praegu "Aeg on siin" vaadata. Nii ebaaus, et seda Tartus ainult 2(!) korda näidati. Mis toimub nagu? 

Kas keegi sunniks mind nüüd esseesid kirjutama minema?

Üks hea asi veel: Hakkasin "Idiooti" lugema.

Edit: Kas panite tähele, et eelmise posti alguses on mul vaimustus peal ja selle posti alguses loidus? :P ;D