Kuna blogimistahtmist pole sel suvel olnud (netti kirjutada pole hoopiski nii mõnus kui pastakaga paberile), lisan siia mõned märkmikku kriblatud mälupildid. Toimetamata, melanhooliast nõretavad ja koleda käekirjaga, mida siin kahjuks näha pole :). So, be careful.
13.06.2010
Kirjutan, et seda hommikut, päeva meelde jätta. Ärkasin umbes 5.15 hommikul. Kardinatest kumas läbi kollast heledat valgust. See oli justkui unistus. Pärast eilset tuulist-tujukat ilma oli loodus peaaegu rahunenud. Käisin köögis ja siis läksin korraks õue, et kogeda seda tunnet, mil juba kella viie-poole kuue vahel on suur valge väljas. Külm oli. Läksin tagasi tuppa. Olin voodis, aga und ei tulnud. Siis tudusin vist veidi. Ärkasin üles, lugesin Südameraamatu lõpuni. Uuesti unemaale. Ärkasin. Järsku oli kõik hall ja vihmane. Kas see oli uni?
Uuendus: Võib-olla ongi nii, et millegi üleloomuliku kogemiseks tuleb ärgata nelja-viie paiku?
14.06
Naljakas tühjus on. Täna tegin telekaalust VHS-ide inventuuri. Nett ei taha töötada ja vajalikud asjad lähevad meelest ära. Kaua võib blokkida, ah?/.../ Üks kuradikäpp õitses. Karikakrad ja tõrvalilled ka. Hall, mõttetu ilm. Pime on ka. Oehhhh.
15.06.2010
Pilved on valged ja taevas on sinine. Iseenesest loogiline. Ainult mitte siis, kui elad Eestis. No fear.
19.07.2010
On naljakas, et kui täna ärkasin, oli viimase aja kohta tavapäratu ilm, selline hall, pilvine ja rahulik. Ärkasin pool viis hommikul nagu kunagi juuni algul. Praeguseks on aga ilm päikeseline ja soe, nagu viimastel nädalatel tavaks on saanud. Täpselt vastupidine juunikuu varahommikul olnule. Peaksin ma seda võtma kui märki? Kui märki millest? Kui lihtsalt tähelepanekut?
23. 07.2010
Nii mõnus. Väljas on praegu pehme hallus. Kuskilt kumab valgust. Mu meeleoluga sobib igal juhul suurepäraselt. Täna öösel nägin esimest korda elus oma silmaga põuaäikest. Läksin kella veerandkahe paiku välja, et ennast jahutada. Higistasin toas ennast seaks. Esimese asjana sähvas mulle valgusepahvak vastu. Mõtlesin, et mis toimub, midagi nii nõiduslikku polnud ma varem näinud. Lihtsalt välgusähvatused ilma kõmistamiseta. Istusin siis ja muudkui vaatasin seda imet ja mõtlesin oma nukraid mõtteid. Sellised nad suvel juba kord on – magusalt nukrad.
Eile mõtlesin, et mulle on midagi positiivset ja kosutavat lugemiseks vaja. Täna hommikul lugesingi „Bullerby lapsed“ läbi. Mu kõige lemmikum raamat läbi aegade. Nii palju head.
Mängisin Rahmaninovi kontserdi ka läbi. Järjest enam hakkab ta mul meeldima.
03.08.2010
Nii hea, et on olemas suvi. Ausõna selle peale. Mõnus on unustada mõneks ajaks kõik mured, unustada kogu maailm, mis aina keerleb ja keerleb, unustada, et on olemas need paganama külmad ja lühikesed talvepäevad (et need ka peavad olemas olema). . Lihtsalt käia igal hommikul oma järves ujumas, nautida päikesepaitust, olla paljajalu, mitte teada, mis nädala-ja kuupäev parasjagu on, unustada, et on olemas kohustused, lõputult ja palju unustada. Kui hea see on. Meeletult hea.