Viimasel ajal leian ennast tihti mõtlemast ja rääkimast, et kuidas ma tahaks juba TDL-i lõppu, et saaks järgmisel aastal rahulikult Ellerile keskenduda. Lihtsalt elada. Mitte nii, et mitte millegi jaoks aega ei ole. Jah. Aga ühte asja ma tean. Ilma nende aastateta gümnaasiumis ei oleks ma see, kes ma praegu olen. Selles koolis on õpetajad, keda ma jään kogu eluks mäletama ja ka igatsema. Muidugi pole neid üleliia, aga siiski nad on ja nad on tõsiselt head õpetajad. Nad on isikupärased, neil on oma joon, nad teevad oma tööd südamega. Ma hindan seda ja olen õnnelik, et mul on võimalus olnud nende käe all õppida.
Inimene on õnnelik, kui ta teab, millele kuulub tema süda, kui ta armastab seda, mida teeb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar