Viimasel ajal ei oska ma enam oma tundeid sõnadesse panna. Ja kui ma seda teha proovin jääb hing äkki kinni. Nii imelik kui see ka pole - minu sees on tunded, mis on segu pisaratest, segadusest, ootusest, lootusest, rõõmuhelgist. Kõike on palju. Muusika sobib nende tunnete kirjeldamiseks paremini kui sõnad. Või siis sõnad ja viis ühiselt. Ja siis polegi vaja rohkem öelda.
L. Junson/A. Alliksaar
Kes sind on näinud
Sa oled mägi, mina veerev lumi.
Sa oled laulev laine, mina vaht.
Sa oled valvamine, mina uni.
Ma olen leek ja sina toitev taht.
Tark vaikus oled, mina kõmav kõne.
Hell luule oled, mina jõhker tuul.
Aeg-ajalt tulen ma ja haaran mõne
neist viljadest, mis puhkenud su puul.
Kes sind on näinud, see on palju näinud.
Vist oleks õigem öelda - näinud kõik.
Kes sinus käinud, on nii kaugel käinud,
kui inimmõte üldse käia võib.
Sa tead, mis loomulik on, ja ei kaeba.
Sa oled tiib ja mina lend.
sel lakkamatul sööstul läbi taeva
me sulgi tähtedeks on pudenend.
Kes sind on näinud, see on palju näinud.
Vist oleks õigem öelda - näinud kõik.
Kes sinus käinud, on nii kaugel käinud,
kui inimmõte üldse käia võib.
***
S. Rahmaninov - prelüüd op. 32 no. 5
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar