reede, 31. juuli 2009

Mu vana koolike. . .

Nojah, kui ma nüüd ütlen, mida ma parjasti teen, siis vb hakkab mõni naerma. Aga mida ma ikka varjan. Ma vaatan TDL-i kodukalt õpetajate pilte. Suht uuenenud on ikka mõned. Mingi seletamatu kurbus puges korraks hinge. Selle kooli kõige kallim vara on õpetajad. Ma ei väsi vist seda kordamast. On palju noori pedagooge, aga ka vanemaid ja oma ala professionaale. Mhmmh. Mõni hetk tagasi selgus ka, et ma ei saa enam sisevõrkku sisse, millest on kahju. Sest see oli mul alati kindel koht, kus ma alati viitsisin käia. Nuuks. Õnneks on mul uurimistöö endal arvutis alles, aga kirjandeid ja esseesid ning muid materjale oleks mõnikord vast ikka tahtnud lugeda. . .

Ma olen ajataju kaotanud. Juba 21. juulil jõudsin Norra reisilt koju. Nüüd on juba 31. kuupäev. Aah, kuidas ei taha, et suvi läbi saab. Nii mõnus on olla õhukeselt riides, ujuda, marju süüa, pruun olla. Kes tahaks talve? Me not. See selleks. Järgmine postitus tuleb Norra kohta.

Kommentaare ei ole: