oehhh..

On uskumatu, kuidas üks lugu võib hinge nii helisema panna. Uskumatu, et võib olla midagi nii ajatut.

Katkeid minu Suvemälestustest

Kuna blogimistahtmist pole sel suvel olnud (netti kirjutada pole hoopiski nii mõnus kui pastakaga paberile), lisan siia mõned märkmikku kriblatud mälupildid. Toimetamata, melanhooliast nõretavad ja koleda käekirjaga, mida siin kahjuks näha pole :). So, be careful.

13.06.2010

Kirjutan, et seda hommikut, päeva meelde jätta. Ärkasin umbes 5.15 hommikul. Kardinatest kumas läbi kollast heledat valgust. See oli justkui unistus. Pärast eilset tuulist-tujukat ilma oli loodus peaaegu rahunenud. Käisin köögis ja siis läksin korraks õue, et kogeda seda tunnet, mil juba kella viie-poole kuue vahel on suur valge väljas. Külm oli. Läksin tagasi tuppa. Olin voodis, aga und ei tulnud. Siis tudusin vist veidi. Ärkasin üles, lugesin Südameraamatu lõpuni. Uuesti unemaale. Ärkasin. Järsku oli kõik hall ja vihmane. Kas see oli uni?

Uuendus: Võib-olla ongi nii, et millegi üleloomuliku kogemiseks tuleb ärgata nelja-viie paiku?

14.06

Naljakas tühjus on. Täna tegin telekaalust VHS-ide inventuuri. Nett ei taha töötada ja vajalikud asjad lähevad meelest ära. Kaua võib blokkida, ah?/.../ Üks kuradikäpp õitses. Karikakrad ja tõrvalilled ka. Hall, mõttetu ilm. Pime on ka. Oehhhh.

15.06.2010

Pilved on valged ja taevas on sinine. Iseenesest loogiline. Ainult mitte siis, kui elad Eestis. No fear.

19.07.2010

On naljakas, et kui täna ärkasin, oli viimase aja kohta tavapäratu ilm, selline hall, pilvine ja rahulik. Ärkasin pool viis hommikul nagu kunagi juuni algul. Praeguseks on aga ilm päikeseline ja soe, nagu viimastel nädalatel tavaks on saanud. Täpselt vastupidine juunikuu varahommikul olnule. Peaksin ma seda võtma kui märki? Kui märki millest? Kui lihtsalt tähelepanekut?

23. 07.2010

Nii mõnus. Väljas on praegu pehme hallus. Kuskilt kumab valgust. Mu meeleoluga sobib igal juhul suurepäraselt. Täna öösel nägin esimest korda elus oma silmaga põuaäikest. Läksin kella veerandkahe paiku välja, et ennast jahutada. Higistasin toas ennast seaks. Esimese asjana sähvas mulle valgusepahvak vastu. Mõtlesin, et mis toimub, midagi nii nõiduslikku polnud ma varem näinud. Lihtsalt välgusähvatused ilma kõmistamiseta. Istusin siis ja muudkui vaatasin seda imet ja mõtlesin oma nukraid mõtteid. Sellised nad suvel juba kord on – magusalt nukrad.
Eile mõtlesin, et mulle on midagi positiivset ja kosutavat lugemiseks vaja. Täna hommikul lugesingi „Bullerby lapsed“ läbi. Mu kõige lemmikum raamat läbi aegade. Nii palju head. 
Mängisin Rahmaninovi kontserdi ka läbi. Järjest enam hakkab ta mul meeldima.

03.08.2010

Nii hea, et on olemas suvi. Ausõna selle peale. Mõnus on unustada mõneks ajaks kõik mured, unustada kogu maailm, mis aina keerleb ja keerleb, unustada, et on olemas need paganama külmad ja lühikesed talvepäevad (et need ka peavad olemas olema). . Lihtsalt käia igal hommikul oma järves ujumas, nautida päikesepaitust, olla paljajalu, mitte teada, mis nädala-ja kuupäev parasjagu on, unustada, et on olemas kohustused, lõputult ja palju unustada. Kui hea see on. Meeletult hea.

Aeg

Elu läheb jalka lainel. Näiteks eile oli väga huvitav ja dramaatiline päev. Saksa kaotas Serbiale, Sloveenia-USA viik 2:2, kui esimesel poolajal virutasid sloveenid 2:0, siis teisel poolajal lõid jänkid sama palju tagasi ja veel kolmandagi värava, mida kohtunik mingil imelikul põhjusel ei lugenud. Pluss veel siis Inglismaa õhtune allakäik Alžeeria vastu. 

Mul oli eile sünnipäev. 20. Täitsa hirmus. Ei taha üldse seda numbrit. 17 oli meil väike pidu H., P. ja A-M-ga ja muidugi Maryga. Täitsa tore õhtu oli. Natuke kriminaalne ka minu poolt :D. Igal juhul on mul väga hea meel, et nad külas käisid.

Ja eile oli siis päris sünnipäev. Sain päris palju õnnitlusi ja kingitusi. Südame tegi soojaks. Ilm oli ka nagu aru saanud, et peaks ennast kokku võtma ja mind rõõmustama. :) L. tõi veini ja mureleid ja siis käisime sõitmas natuke Saadjärve kandis. Vahvens.

Täna ärkasin 5.15, nagu viimasel ajal üsna tihti juhtub. Sellepärast olen veidi unine ka. Päeval läksime vanaema poole. Riisusime veidi trimmerdatud heina. Siis sõime suppi ja vaatasime kuninglikke pulmi. Hahaa. Nalja igal juhul sai. Victoria on täitsa sümpaatne ja ma usun, et Daniel ka. Samas natuke hirmutav mõelda nende elu peale, iga sammu jälgitakse. Alati on keegi juures, kui kuhugi lähed või midagi teed. Mul on nii hea meel, et ma olen vaba, nii on palju kergem elada ja olla.

Ilm keeras praegu muidugi ära ja hakkas sadama. Nojah.

Ma ei saa ütlemata jätta, et see pangareklaam, kus pioneeri kaelasidemega paksemat sorti poiss jääb võistkonda valimata, on ülimalt kurb ja ma ei saa seda üldse vaadata, sest mul hakkab nii kahju temast. Isegi kui ta juba suur on ja ise valib endale inimesi tiimi.

Krisse ja Matu on toredad.

Aias elab meil siil ka. :)

Mida teha siis, kui kurbus on hinges ega taha sealt lahkuda? 

Nurrikene, tule ometi koju.

Suvekurbus

Mai ei saanud ju ometi nii ära kaduda, et mina ei märganud. Siiski, sedastame fakti, kuidagi ikkagi sai. Ma ei tea, kuidas. Müstika. Hakkasin mõtlema, et tegelikult on mai ka üks lemmikumatest kuudest. Aga sel aastal. Kõik õitses nii kiiresti. Sirelid, toomingad, kirsid. Mingi ühe hetkega. Jube. Samas tegemist oli rohkem kui küllaga. Ühel nädalal olid iga päev esinemised. Küllap ma sel nädalal unustasingi enda. Mul on igatsus eelmise aasta järele, mida ei tohiks olla. Ei tohi.

Sääsed, raiped, ka õgivad nii, mis jaksavad. Nii, et pildistada ei saa.

Mõttepaus siinkohal.

Munch'i karje sobiks siia illustratsiooniks, aga tuleb hoopis koduaia kummel.

Mjäuh.

Tuulepai

Ilma internetita on hea. Aga päris ilma ka ei saa ja pole vajagi. Igatahes, terve nädala ma peaaegu ei puutunud arvutit. Ei teinud läpakat ühikas lahtigi. Ainult koolis vaatasin jutuubist paari klaveriga seotud asja. Ja ma ei tunne puudust, abseluutselt. :) Muidugi on tarvis vahel postkast, blogid üle vaadata ja fb-sse, orksi sisse logida, aga mitte tingimata iga päev. 

Väljas läks sellel nädalal väga soojaks ja ilusaks. Oli äikest, oli päikest. :) Ja praegugi on mõnus suvetunne. Käisin pildistamas eile ja juba jõudis üks puuk mu sääre peal ronida. uuuh. Ajasin ta minema igal juhul. Linnud laulavad mingis meeletus ekstaasis üksteisevõidu nii nagu tahaksid nad öelda: "Praegu on kõige ilusam aeg. See on meie aeg". 

Mary sings: Uh. America. Uh. America. :D Regina rocks! :D Ma lugesin "Minu Ameerika" 1. osa sel nädalal. Ja sain nii mõndagi uut teada. Ja ei saa mainimata jätta, et eile tuli telkust "Suvi", mis hoolimata umbes sajamaeiteamitmekordsest vaatamisest, tasub ikka ja jälle vaadata, lihtsalt nii palju nalja ja samas õpetlikku on selles filmis.

Homme on viimased proovid. Esmaspäeval on Tulevikumuusikud. :) Ülikooli aulas kell 18. Tulge-tulge kuulama!!!

Maikene