Mulle meeldib..

märts. Plärts. :P

Häid meie Vabariigi sünnipäeva viimaseid minuteid!

Ise

Kõndisin eile koju ja nägin oma armsat teed, mis lume alt paistis(autod ja sula olid oma töö teinud) ja mulle tuli meelde, kuidas ta välja näeb. Uskumatu, millist rõõmu see minus tekitas. Lihtne puhas õnnetunne sellest, et kunagi ma näen oma teed päriselt, peale pikka-pikka aega, kui ta on olnud lume all. Kunagi ma näen teda, siis kui ta on kuiv ja ilusa mustriga ja krobeline. Ja veel ei saa ma mainimata jätta, et mul ei ole aja praeguse kulgemise vastu mitte midagi. Ei, ma ei vingu ega oota kannatamatult, et tuleks see kevad juba ometi või jääks see veebruar vahelt ära. Hea on, et kevad tuleb tasakesi, et päev päeva järel astub aeg oma rada. Niimoodi on seatud. Mõnusalt hea tunne on rahul olla.  

Ja mitte kordagi pole juhtunud, et veebruar oleks tulnud enne, kui jaanuar ära läheb, ja et mai oleks jõudnud ette aprillist. 
Ingel, ingel, vii mind taeva, panen sulle kellad kaela, seal siis kellad lahku löö... (see viimane fraas komadega eraldatutest on minu loomingulisuse vili)

 

Kevadeigatsus tuli sel aastal liiga vara, 17. jaanuaril. Oh, pidin ma nüüd neid vulisevate vete ja VALGUSEGA pilte vaatama... Mis saaks veel siis, kui otsiks mai-juuni pildid üles?:P Ei, parem mitte. Aga vähemalt nüüd ma tean, et kevadeigatsus tuli sel aastal natuke peale jaanuari keskpaika. Jätan selle meelde. Pildil oleme meie ja me oleme naerust pakatavad! ;)

Teate mis? Ma magasin täna poole ühest poole üheni. Ehk siis 12 tundi. Weird, peaks ütlema! Ma pole vist elu sees nii kaua maganud.

Väike maja preerias

Vahel on mul hommikuti õnnestunud vaadata sarja, mida mäletan lapsepõlvest. Nüüd näitab ETV seda uuesti. Nii ilus ja hea on see sari, nii palju õiget, puhast ja ausat ja samas ka naljakat ja kurba on selles, pean ma ütlema. Alati, kui vaatan, mõtlen, et tahaks ka sinna. Sinna, kus elavad Ingalls'id, sest seal on nii vahva. Kõik on alles ees. Täna jälle nutsin, kui vaatasin. Peretütar Mary on pimedaks jäänud ja pere on tema juurde linna kolinud. Tal on parajasti sünnipäev ja pere korraldab talle üllatuspeo. Isa on oma viiuli maha müünud, et saada raha Maryle kingituse ostmiseks, ometi avab Mary oma sünnipäeva lauas paki, mille sees on viiul ja ütleb: "Kõige suurem kingitus on mulle, see, kui sina, isa, mu sünnipäeval viiulit mängid." Ei, siis ma veel nutma ei hakanud. :) Hakkasin, siis kui Mary pidi midagi soovima, et tordil küünlad ära puhuda. Aga ta ütles, et ei oskagi midagi soovida, sest tema ümber on kõik ta kõige kallimad inimesed, ta ei vaja midagi muud.

Täna tegin putru koos banaani ja kiiviga. Nämma.

Midagi head :)

Midagi pole teha. See laul on nõnda uskumatult hea, et mul läheb seest nii soojaks ja volksuvaks iga kord, kui teda kuulan. Midagi pole teha. Pean ta sõnad siia talletama.
Sina ja jõgi
Jaan Tätte
Nüüd jõgedes vesi on jälle nii madal,
sa ära mind vaata kui lähen sealt läbi,
ma olen nii paljas ja veidi on häbi.
Ma kardan, ma kardan, sa nägid mind läbi,
et viin sind selleks, et peaksid veidi
kuivemaks väänama väikese kleidi.
Viin sind selleks, et peaksid veidi
kuivemaks väänama väikese kleidi.
Ma ootan ja vaatan sind teiselpool kaldal,
kas mõtelnud oled, mis teiselpool algab.
Nüüd varjud on pikad ja varsti on pime,
sa varbaga tonksad jõe libedaid kive.
Ma tean kuidas vesi su jalgasid paitab,
ei mina nii oska las jõgi mind aitab.
Tean kuidas jõgi sind kaasa võiks viia,
kuid sina ei lähe sa teel oled siia.
Juba sa jõuad ja mööda su jalgu
jõevesi tagasi jõepoole valgub.
Tean kuidas hetke eest tundsid sa tõde,
kui puutusid jalaga voolavat jõge.
Et viin sind selleks, et peaksid veidi
kuivemaks väänama väikese kleidi.
Viin sind selleks, et näha siit kaldalt
kas meie jaoks jõgi siin lõpeb või algab.
Sa tilgud mu kõrval, ma olen nii peatu,
nii vaikne kui jõgi mis eales ei peatu.
Nüüd teraselt vaatad silma sa mulle
ja ootad kas ütelda julgen ma sulle,
et viin sind selleks, et peaksid veidi
kuivemaks väänama väikese kleidi.
Viin sind selleks, et näha siit kaldalt
kas meie jaoks jõgi siin lõpeb või algab.
Viin sind selleks, et külma eest kaitsta
ja hommikust udu su põskedelt maitsta.
Viin sind selleks, et otsiksid sooja,
kui kuu pole tõusnud ja Päike läind looja.
Viin sind selleks, et küsida sinult,
kas kampsun on kaasas või sooja saad minult.
Viin sind selleks, et mõista sul anda
edasi tahaksin ise sind kanda.
Kas meie jaoks jõgi siin lõpeb või algab...