Tuulepai

Ilma internetita on hea. Aga päris ilma ka ei saa ja pole vajagi. Igatahes, terve nädala ma peaaegu ei puutunud arvutit. Ei teinud läpakat ühikas lahtigi. Ainult koolis vaatasin jutuubist paari klaveriga seotud asja. Ja ma ei tunne puudust, abseluutselt. :) Muidugi on tarvis vahel postkast, blogid üle vaadata ja fb-sse, orksi sisse logida, aga mitte tingimata iga päev. 

Väljas läks sellel nädalal väga soojaks ja ilusaks. Oli äikest, oli päikest. :) Ja praegugi on mõnus suvetunne. Käisin pildistamas eile ja juba jõudis üks puuk mu sääre peal ronida. uuuh. Ajasin ta minema igal juhul. Linnud laulavad mingis meeletus ekstaasis üksteisevõidu nii nagu tahaksid nad öelda: "Praegu on kõige ilusam aeg. See on meie aeg". 

Mary sings: Uh. America. Uh. America. :D Regina rocks! :D Ma lugesin "Minu Ameerika" 1. osa sel nädalal. Ja sain nii mõndagi uut teada. Ja ei saa mainimata jätta, et eile tuli telkust "Suvi", mis hoolimata umbes sajamaeiteamitmekordsest vaatamisest, tasub ikka ja jälle vaadata, lihtsalt nii palju nalja ja samas õpetlikku on selles filmis.

Homme on viimased proovid. Esmaspäeval on Tulevikumuusikud. :) Ülikooli aulas kell 18. Tulge-tulge kuulama!!!

Maikene

On 24. aprill. Kell on 15.24. Väljas sajab laia lund. 

Mida iganes.

Lihtsalt meeletu, kui pikad juuksed mul 2008 olid. :O Naljaks, et ma saan alles nüüd, kui vanu pilte vaatan, lõpuks aru, et ma lõikasin juuksed ära. :S Hakkan uuesti kasvatama. :) Ja hea on teada, et nad ei kasva väga aeglaselt. 

Süte peal sulanud jää

Homme kirjutavad abituriendid küpsuskirjandit. Arvatavasti viimaseid kordi üleüldse sellises vormis. Ma ei teagi, mis tunne mul on. Imelik vist, et ma enam ise kirjutama ei pea. Raadios kaks saatejuhti ütlesid, et küll nemad on ikka õnnega koos, et enam eksameid sooritada ei tule.Minul on tunne, et ma hea meelega õpiks veel natuke ja teeks mõne eksami. Sest nii tore on ometigi ennast proovile panna, vaeva näha, tunda, et sa oled teinud kõik, mis sinu võimuses, et saavutada endale seatud eesmärgid.

Naljakas, et ma kirjandit nii väga kartsin. Ja siis see tuli ühe hetkega ja oligi läbi. Nii äkki. Ja mu muretsemine pealkirja pärast. Arvasin,  et olin selle teistmoodi kirjutanud, kui ette antud oli. Ja põdesin nii, mis hirmus, olin kurb ja löödud. Lõpuks rahunesin ikka maha ja sisendasin endale, et kõik läheb hästi.  Ja siis sain kätte oma töö koopia ja nägin, et kõik oli ikkagi korrektne. Uskumatu ütleks selle kohta. Sellist asja pole varem olnud. Kirjand oli minu jaoks väga tähtis.  Oli ja on.

Igal juhul, selget pead ja arukaid ideid kõigile homsetele kirjutajatele!

ˇ . ˇ

Nii mõttetuna, tühisena, igapäevasena ja pisikesena tundub kõik peale filmi "Katõn" vaatamist.

22 000.

Pole sõnu sellise jubeduse kirjeldamiseks. Langetan pea.

Meigivaba päev oli kolmapäeval. Ma tahaks sellest nati pikemalt kirjutada, aga hetkel pole aega. Igal juhul väärt päev ja mina olen kahe käega selle idee poolt! :)